office.farts

Räägitakse, et 7 on lõpuks see, mida Vista pidi kohe olema. Vot seda ei oska ma nüüd öelda, aga mõnda tähelepanekut 7 kasutamisest tahaks igatahes jagada küll:

- Raputad hiirega oma aktiivset akent – kõik taustaaknad minimiseeritakse taskbarile.
- Lohistad akna ekraani vasaku või parema serva pihta – aken maksimeeritakse üle vastava ekraanipoole.
- Lohistad akna ekraani ülaserva pihta – aken lihtsalt maksimeeritakse.

Need esimesed kolm on olulised põhiliselt sellepärast, et usability wise on ekraanil põhimõtteliselt 4 “lõpmatult suurt” ala kuhu hiirega pihta saada ja need on ekraani küljed. Külgede puhul ei pea sihtima hiirega, et saavutada oma eesmärki – lihtsalt lohistad hiire enamvähem õigesse suunda ja tehtud. Ja veel olulisemad seetõttu, et seni ei kasutanud win seda omadust üldse ära (noh, v.a. taskbari paiknemine). Ekraani nurgad on samamoodi toredad kohad, mida ei pea sihtima ja 7 kasutab ka nendest kahte alumist ära, aga siin on OSX muidugi tunduvalt edevam… Aga jätkakem…

- windows key + nool üles – aktiivse akna maksimeerimine;
- windows key + alla nool – maksimeerimisest tavaaknaks ja tavaaknast minimiseerituks. Kui keegi vaid nüüd ütleks kuidas sama mugavalt minimiseeritud akent jälle tagasi nähtavale saaks?
- Windows key + paremale/vasakule nool – sama mis akna ekraaniserva lohistamine, selle vahega, et kui sul on 2 monitori siis aken hüppab kõigepealt ühe monitori ekraanipoolikud läbi ja siis suundub teisele;) ja käib vahepeal “tavaolekust” ka läbi.
- uus taskbar on päris okei. Vana igatahes taga ei igatse.
- mingi jama oli minu ibm t61p peal energiasäästmisega. Igatahes kui jätsin liiga pikalt arvuti lukustamata ja idlema siis mingi säästurezhiim suutis masina kinni jooksutada. Igatahes pärast korduvat, vande-sidesõnadest vürtsitatud, “dialoogi” windowsi control panel-iga, et “Ei, ma ei taha et sa mul seinakontaktis olles energiat säästad!” olen jõudnud selleni, et ma unustan üldse vahepeal ära, et arvutit võiks restartida. Või välja lülitada. It just bloody works. Windowsi puhul väga uudne kogemus. OSX kasutajad muidugi naeravad pihku praegu :-)
- Klikitav task switcher ALT-TAB all oli juba Vistas, aga on ka siin olemas. Mäletan täpselt seda frustratsiooni mis mind mäki ja PC vahel switchides tabas kui Win XP peal alt-tabides üritasin hiirega klikkida taskil mida näha tahtsin, ja sellel mingit tulemust polnud.
- Oh ja tõsiselt ka – 2GB mälu ja 2 prosetuuma peaks masinal vähemalt olema, muidu võib sinna taha igavusest ära surra, oodates kuni win oma akende joonistamisega kaasnevat mõttetööd teeb. See kuidas see OS Intel C2D protsessorite peal lendab on äge lausa. Pöördvõrdeliselt on mitte-äge see, kuidas ta mingi õnnetu ühetuumaga AMD arvuti tiguaeglaseks muutis.

Sügis jõuab vaikselt lähemale, ja on kätte jõudnud aeg võtta kokku USA teletööstuses toimuva ja minu huvisfääri ühisosa. Järgneb ülevaade telemaastikul toimuvast koos esilinastuste kuupäevadega järjestatuna, noh, ütleme, et huvide järjekorras:

Endale referentsiks ka muud huvitavad kuupäevad, millele järgnevalt tasub interneti telekal pilk peal hoida:

Vanad olijad – Heroes, CSI, CSI:NY ja CSI:Miami on kah kõik riduradas tagasi ekraanidel. Kokkuvõtvalt – kel võimalus ja tahe saab ennast päris edukalt meie kommertskanalite 15min kestvatest reklaamipausidest vabastada…

After bricking unlocked iPhones, kicking applications off the iPhone store that might even slightly compete with iTunes in the far future and filing a wave of patents on basic well-known computer science, Apple Inc. today filed a Form 8-K with the Securities and Exchange Commission declaring that it was openly adopting Evil™ as a corporate policy.

Evil Steve Jobs“Fuck it,” said Steve Jobs to an audience of soul-mortgaged thralls, “we’re evil. But our stuff is sooo good. You’ll keep taking our abuse. You love it, you worm. Because our stuff is great. It’s shiny and it’s pretty and it’s cool and it works. It’s not like you’ll go back to a Windows Mobile phone. Ha! Ha!”

Steve Ballmer of Microsoft was incensed at the news. “Our evil is better than anyone’s evil! No-one sweats the details of evil like Microsoft! Where’s your antitrust trial, you polo-necked bozo? We’ve worked hard on our evil! Our Zune’s as evil as an iPod any day! I won’t let my kids use a lesser evil! We’re going to do an ad about that! I’ll be in it! With Jerry Seinfeld! Beat that! Asshole.”

“Of course, we’re still not evil,” said Sergey Brin of Google. “You can trust us on this. Every bit of data about you, your life and the house you live in is strictly a secret between you and our marketing department. But, hypothetically, if we were evil, it’s not like you’re going to use Windows Live Search. Ha! Ha! I’m sorry, that’s my ‘spreading good cheer’ laugh. Really.”

via not news.

Keegi Scott Hanselman on võtnud kätte ja kokku klopsinud nimekirja tarkvaravidinatest, mida ühel (microsofti platvormi) softiarendajal üldse kunagi võib vaja minna : http://tinyurl.com/mnvkrw. Isegi kui programmeerimisega pistmist ei tee, on siin nii mõnigi kasulik utiliit igapäevaseks kasutamiseks.

Tuleb välja, et nigeerlased on õppinud Google Translate-i kasutama:)

Subject: Your Friend sent you a Petition!

Tere,
Minu nimi on Norra Ann Serri. Olen 19-aastane tüdruk ja ainult tütar minu hilinenud vanemad Hr ja pr Donald Serri. Olen läbinud palju kannatusi siia kodumaal (Elevandiluurannik) Lääne-Aafrika ja võtsin teid parema lahenduse ja nõu sinult.

Paar aastat tagasi, mu hiline isa oli kakao kaupmees siin Abidjan majandusliku kapitali Elevandiluurannik, enne kui ta oli mürgitatud surma aastal 2006 oma õela onu (Karim Serri). Kuid enne, kui mu isa suri erahaigla siin Abidjan ta salaja ütles mulle, et ta hoiustatud summa suurus on miljon viissada tuhat USA dollarit USD ($ 1,500, 000) keskpanga siin Abidjan. Ta kasutas minu nime (Norra Ann Serri) kui lähisugulasega hoiustada raha panka.

Pärast surma mu isa, mu õela onu hakkas jälitavad mind tappa mulle kui ta tappis mu isa, et ta võtab üle deponeeritud raha pangas, sest ma olen väike tüdruk.

Palun mul on vaja teie abi on kolm võimalust:

(1) Ma tahan, et sa mind aidata paigutada see raha pangakontole investeeringuid oma riigi ja pärast üleminekut sa mind aidata taotleda elamisluba tulla edasi oma riik jätkata oma kooli.

(2) Olen valmis pakkuma Teile 30% kogu raha pärast te saate mind aidata kanda selle oma pangakontole.

(3) Kas ma täiesti usaldan sind? Vajan teie kinnitust.

Lõpetuseks tahan teile vastata mulle kohe lugeda mu posti, nii et ma saadan sulle rohkem informatsiooni, et saaksime jätkata veelgi tehing.

Parimad soovid kogu mu arm

Norra

USA teletööstus, mis harilikult suviti kogu poe kinni paneb, on vahelduseks midagi lahedat üllitanud. Nimeks sellel “Royal Pains” ja tegu on siis sarjaga, mis tuleks välja kui MacGyver, Dr.House, Greys Anatomy ja Dirty Sexy Money telesarjad ühise järglase saaksid. Protagonist Hanki kehastab Mark Feuerstein ning humoristlike remarkide eest hoolitseb Road Tripist/Joey sarjast tuttav Paulo Costanzo. Piloot oli igatahes täiesti vaadatav, nüüd tuleb lihtsalt loota, et see pärast ühte hooaega kirvest ei saa…

Kuigi ma üheltpoolt saan aru, et pank peab kliendile saatma sõnumi, et üks klient on panga jaoks riskantsem kui teine ja viis selleks on läbi intressimäärade, siis seletage rumalalale, kellele teeb head intressimäärade kasvatamine kuhugile kosmosesse inimeste puhul kellel niigi raha pole?

1) Ei ole see hea pangale – intressid lähevad üles, kogu makse suurus lüheb üles, inimesel pole raha seda maksta, või leiab raha, aga pole raha süüa ja võtab SMS laenu et süüa, lõpuks ongi pankrot ja game over. Pangal raha saamata, inimesel elu p…s ja kogu lugu.

2) Ei ole see hea kliendile – samadel põhjustel nagu pangalgi – tulemuseks on pankrot ja p…s elu ning pangal ikka raha pole:)

3) Ei ole see hea riigile – see p..s eluga Juku tuleb töötu kassa ust kraapima ja on niisama vegeteerides ikka riigile teatavaks koormaks, kuna ta midagi sisse ju ei too :-)

Et kas äkki poleks targem riskiklientidel just intresse madalal hoida, et inimestelt _pikas perspektiivis_ raha välja pigistada niipalju kui võimalik ja selle pealt ka mingi osa kasumit teenida, kui et kägistada klienti suurte intressidega, et see lõpuks nagunii kõik katki läheks? Kuigi ma usun, et pangal on kahtlemata õigus oma teenuse eest raha küsida, ehk siis antud teema kontekstis laenudelt intresse, kuid üldises majanduslanguses, kus kogu üritus kõhtu üles keerab, on minu jaoks kuidagi imelik, et pangad usuvad, et oma riskimarginaale ülesse kruvides nad midagi päästavad? Oma hetkelisi rahavooge võibolla jah, seniks kuni inimesed hambad ristis ja veri ninast väljas maksta proovivad, kuid kui 2x odavamad korterid pangale lähevad ja kliendid pankrotis käsi laiutavad on ikka hambad. Kas poleks targem just nüüd proovida olla vähem see kuri kapitalistlik juriidiline keha, kes väiksest inimesest kõik välja pigistab, ja rohkem siis usaldusväärne partner sellele samale väiksele inimesele, et too ka elatud saaks ja läbi selle panga kohustusi täidaks? Kogu see majanduskräpp mõjutab ju kõiki lõppude lõpuks ühte moodi.

Jah, see hala on inspireeritud viimasel ajal uudistes kajastust leidnud pankade äripraktikatest…

Tükk aega on mõttes mõlkunud, et võiks koostada väikese ülevaate veebirakendustest, mida ma ise päevast päeva kasutan. Ideest jõudsin lõpuks ka tegudeni ja siin ta nüüd on – veebirakendustest 2009 aasta kevadel. Palun :-)

Evernote -the best thing that has come out of the int0rweb in a while. Põhimõtteliselt on tegemist online märkemete pidamis keskkonnaga, kuid makstes mingi triviaalne 50 eeki kuus toimib ta põhimõtteliselt dokumendihoidlana, kuhu saad saata kõik oma olulised dokumendid ning need sünkroniseeritakse märkamatult kõikide su arvutite vahel (Win/OSX) ja lisabonusena saad oma märkmetele ligi ka üle mobiilsete seadmete (iPhone/Winphone). Lisaks OCR üle kogu andmestiku ja iseeneest mõistetavalt otsing. Iphone app on veel lisaks ka location aware. Kui nüüd märkmikke saaks vaid kataloogidesse jaotada siis oleks ta lausa täiuslik:)

Harvest – ajatrackimise soft kommertstasemel. Kliendid-taskid-kulunudaeg-arved jne. Hetkel maksab seda kinni küll mu tööandja ja ma kardan, et ülejäänud Eesti tööandjad eelistavad iga üks kasutada mingit majasiseselt treitud ajatrackingut, olgu see või pastakas ja paber (done that and oh, so been there), siis üldiselt julgen soovitada võidelda tuuleveskitega ja kasutada pigem Harvestit. Võimaldab kogu firma töötajaid sisuliselt jälgida ja välja billida jne. Maksumus on üle keskmise mõistlik – 40 töötajaga kollektiivi jaoks oleks harvesti kulu 240 taala kuus, mis on alla 3000 krooni kuus, ehk ümmarguselt 36000 kr aastas (900kr/75kr inimese kohta aastas/kuus). Ükskõik millise tõsiseltvõetava softilahenduse väljatöötamine koos planeerimise, testimise ja juurutamisega on… kõvasti rohkem. Ja kui nüüd arvestada, et töötajaid võib firmas ka tunduvalt vähem olla kui 40, on selle tüki kasutamine väga hea mõte:)

Calorie Counter database – Ma istun 8h-10h päevas. Magan 7h sinna otsa. Ja mulle meeldib hästi süüa ja aegajalt kärakat võtta. Ilmselgelt on vaja asjadel silma peal hoida:) Ja mul puudub tahtmine tassida oma raha ja aega mingitesse organiseerunud gruppidesse. See siin pakub suhteliselt toimiva lahenduse. Sisesta aga oma proofiil ja hakka igapäevaselt kirja panema mida näost sisse ajad, ja mida enda liigutamiseks lisaks teed ja välja tuleb aruanne sellest, mis peaks tulemus olema. Rannahooajaks vormi ma ütlen! Häda selles, et inglise keelne, aga keeleveeb.ee abiga ei ole eriline probleem minu meelest. Eeldab ka teatava raamatupidamisgeeni olemasolu, et selle jama kirjapanemine harjumuseks kujuneks, aga mul isiklikult seda probleemi pole:)

Regio Eesti Kaart – Kuigi google maps on eesti ilusasti ära indekseerinud, siis ausalt öeldes on Regio rakendus siiski tunduvalt täpsem ja detailsem. Lisaks marsuudi planeerija ja kauguste mõõtja.

Last.fm – üks kahest teenusest, mille eest ma hetkel regulaarselt actually maksan :) Vahepeal kasutasin rohkem, vahepeal vähem, aga mulle meeldib, et ei pea omal mingit meeletut muusikakogu läpparis hoidma ja piisab internetist, et päevale soundtrack saada.

Facebook – Mulle ei meeldinud eriti FB ning enamus mu sõpru-tuttavaid on Orkutis. AGA. Nad tegid FB ilusamaks ja funktsionaalsemaks. Ja, krt, facebook on äge ja sõltuvust tekitav :-) Voog inimeste triviaalsematest teadaannetest on vaikselt asendumas Twitteri laadse uudistevooga, mida kogu oma tutvusringkonna kontekstis kiirelt näha on päris äge. Ja kui mõni noorpoliitik oma parteipropagandaga närvidele käima hakkab, siis kahe klikiga saab ta oma uudistevoost ära kaotada ja maailm on jälle parem koht. Saaks vaid telekast ja uudistest vanad kalad samamoodi ära peita.

All Things Google :-)
Mail - Well, explaining this is just plain wrong. Kusjuures, kuigi ma aktsepteerin, et kindlasti on olemas väga häid põhjusi, miks peaks korporatiivkeskkonnas kasutama nt. MS Exchangei, siis ausalt öeldes pole ma ise seda veel kohanud, et sellest mingit reaalset tulu ka tõuseks. Ja kui ei tõuse, siis miks peaks Microsoftile meeletuid litsentsitasusid maksma:) ja servereid ostma/rentima kui saab ilma ka:)

Documents – Korralike dokumendivormistuse jaoks on muidugi MS Office, the weapon of choice, aga kui vähegi on mingeid tekste või tabeleid, kus on vaja infot mitme inimese vahel lennult jagada, sisendit saada ja pidevalt kättesaadavana hoida, siis Google docs on asendamatu.

Calendar – Thesedays everybody needs a calendar. Kuigi eraldiseisvad lahendused, mis telefonidega sünkroniseeruvad on kohati toredamad, siis tegelikult mulle meeldib rohkem see omadus, et guugli kalendri jaoks ei pea sa olema oma enda arvuti taga alati. See siin on rohkem maitseasi. iCal on muidugi endiselt ägedam, aga mida sa teed, et ta ainult mäkil on.

Reader – Las google kogub kõik RSS-iga levivad blogi- ja muidu-uudised ühte kokku ja siis loed kiirelt üle ja ongi elu jälle lill. Lisaks on võimalik täna ka paljudest bittorrenti saitidest oma huvidele vastavad torrentid otse feedreaderisse tellida. Et sealt need kahe klikiga siis allalaetavaks teha. Iga niisama surfamisele vähem kulutatud minut on aeg, mida saad kulutada milleksi muuks. Misiganes see siis ka parajasti pole – näiteks raha teenimine või midagi loovamat:)

// Update kaks päeva hiljem // Oi, krt, kuidas saingi unustada – Flickr ka loomulikult – koht kus hoian pilte mida soovin laia ilmaga jagada. Seal olen õnnelik maksev klient juba paar aastat järjest olnud ning seni ei pea otsust kahetsema. Sait on imelihtne kasutada ning mäkile (ning nagunii ka windowsile) on seal olemas abivahendid, mis piltide lisamise väga lihtsaks teeb.

Alustuseks avaldas Targo oma TÜ projektijuhtimise loengusarja värskeimad, inimeste juhtimist käsitlevad slaidid oma blogis, ning mida nende peale ikka kosta – tundub, et WM on üks väheseid asutusi, kus on inimesed otsustavatel kohtadel, kes on Peopleware’i lugenud, ja kus võiks minu meelest olemas olla nii teadmised kui ka kriitiline mass vahendeid, et see actually enda kasuks tööle panna. Kriitiline mass siis selles suhtes, et niipalju kui mina asju näinud olen, võib inimestel isegi eksisteerida TAHE rakendada tehnikaid, mis panevad töötajad särasilmselt hommikuti tööle tulema, kuid paraku jõutakse varem või hiljem selleni, et lihtsalt puuduvad vahendid ning pärast seda hakkab asi allamäge veerema… Aga slaidid ise siin – “Meeskonnajuhtimine“.

Ja kui juba tarkuse tagaajamiseks läks, siis ilmus järgmine artikkel ka Joel Spolskylt Inc ajakirjale ning teemaks, üsna tabavalt, inimeste motiveerimine läbi palga ja Joeli kogemused oma firmast:

One thing I’ve learned from experience is that happy, motivated employees who are doing work they love and feel they are being treated as adults don’t gripe about money unless their pay is egregiously unfair. If you hear a lot of complaints about salaries, I suspect that’s probably a manifestation of a much bigger disease: Your employees aren’t deriving enough personal satisfaction from their work, or they are miserable for other reasons.

Üldiselt tuleb siinkohal tõdeda, et aastad Joeli blogi ja raamatute lugemist koos muu sama ideekoolkonda esindavate autorite kirjandusega on minus tekitanud tõsise küsimuse, et kas tõesti meil Eestis mõnda sihukest tööandjat pole, kes rakendaks neid töökeskonna ja tasustamise printsiipe, mida need autorid esindavad, või on kõigil kindlus, et see on üks suur hunnik kräppi ning et meie ise oleme targemad? Ülerahvastatud avatud planeeringuga “saalid” täis progejapärdikuid klaviatuuridega toksimas koodi tasuskeemi eest, mis seisneb eesti tööseaduste poolt sätestatud miinimumis ning baseerub ilmselgelt mingil ajast ja arust tulemustasu loogikal? Ja kui sellest kõigest vähe on, siis nüüd on meil veel majanduskriis ka ja need töötajad, keda ära pole koondatud, on õnnelikud, et seegi töö olemas on ning lasevad hambad ristis edasi, mis ainult süvendab nendes, kes otsustavad seisukohta, et nad teevad asju õigesti… :-)

Kogu esimesel aprillil uudistest läbi käinud huumorist torkas silma kaks – esiteks Aktuaalne Kaamera kui ta teatas, et seoses häälte nillimisega on hakatud Eesti Laulu võitnud lugu venekeelseks tõlkima ning et solist on alustanud vene keele õpinguid. Kuni selle vene keele õppimiseni ei tabanud alguses nalja ära. Andekas anekas :-). Noh, ja siis on muidugi veel siis ka see:

Tähh, delfi, et meid lõbustad :-)

Niisiis, majanduslangus jätkub – seisva tehnika riiulilt läheb müüki…

Nokia E61 smartphone
Komplekt on ca 2 aastat olnud aktiivses igapäevases kasutuses, kuid pärast iPhone peale minekut sel suvel, karbis seisnud. Seega oota kulunud korpust, kuid tehniliselt korras masinat. Võtsin 3 kuud karbis seisnud aparaadi ning aku oli endiselt täis, seega on ka akul pidamist. Tehnilised märksõnad: 3G, WiFi, Bluetooth, MP3 mängija, Exchange sünkroniseeruv, OSX-il addressbookiga ja iCaliga sükroniseeruv, Symbian OS, täisklaviatuuriga, GSM 850/900/1800/1900.

Komplektis:
- Nokia E61 telefon
- Karp, manuaalid, CD tarkvaraga
- USB ühenduskaabel
- Laadija
- Handsfree (mono)
Lisaks:
- 1GB mini SD mälukaart
- Ekstra laadija

Hind: 2500.-

Tegu täitsa tip-top telefoniga, kui iPhone-i poleks, kasutaks seda ise edasi:-)

Heasse peresse ära anda järgmised esemed. Kõik kraam nii 3 aastat vana, hästi hoitud ning töötab laitmatult ja on viimased poolteist aastat karbis seisnud. Kuna ma olen rohkem hobifotograaf, siis TÕSIST vatti pole need läätsed oma elu jooksul kordagi näinud. Ja külge käivad need Canoni SLR kaameratele.

Sigma 18-50mm F3.5-5.6 DC objektiiv

Kaasa Sigma EX Multicoated UV filter ja päikesevarjuk. Väike ja kerge lainurk digikaameratele. Ise kasutasin teda 360EX välguga tubastes tingimustes pildistamiseks.

1000.- kr.

Sigma 28-105mm F2.8-4 ASP objektiiv

Info. Kaasa Tiffeni filtrikomplekt: UV, CP ja 812 filtritega ja päikesevarjuk. Täitsa okei üldobjektiiv, võiks olla teravam, kuid suurem ava ja odav hind teevad tast täitsa okei läätse inimesele, kes tahab vähe valgustundlikumat zoom-läätse.

1500.- kr

Lisasin taustapiltidele nüüd ka oma suva järgi sorteerimisvõimaluse – hetkel siis kas failinime, vaatamiste arvu või kataloogi lisamise aja järgi – enjoy:)

Muuseas – eile vaatasin üle pika aja veelkord V for Vendetta nimelist filmi. Damnit, tegu ikka väga vinksvonks filmiga, seda enam et tegu on koomiksi adaptsiooniga…

Lisasin Taustapiltide kogule nüüd ka CoolIrise toe. Vinget slideshow funktsionaalsust saavad limiteeritult kasutada ka need, kes coolirist ei kasuta, kuid see vidin on nii äge, et soovitan soojalt.

Lisaks sai suurendatud viimati lisatud ja popimate piltide kuvatavat arvu, kuna 5 on ikka näruselt vähe.

Enjoy:)

Kui ma mõned ajad tagasi nägin You Tube-is trailerit filmile Taken, jõudsin mõelda, et wow – päris äge film on. Ja Liam Neeson sobib kah nagu valatud oma pensionipõlve veetva James Bondi rolli. Nagu mõningate filmidega kombeks on, siis meie kohalikud kinod ei plaanigi seda veel näidata. Kuid film on ju ometigi hea. Kohe väga väga hea. Seega huvilised saavad abi hetkel vist küll ainult internetist.

Millest film siis räägib? Liam Neesoni karakteriks on aktiivse tegevuse lõpetanud operatiivagent, kes on oma seiklusrikkamatest päevadest loobunud ning üritab suhteid taastada oma 17 aastase tütrega. Paraku juhtub, nagu actionfilmides kombeks, nii et tütreke satub pahalaste otsa ning daddy’o kraabib kapi alt välja kohvri töövarustusega ning kappab jahtima pahalasi, et 96 tunni jooksul tütar neilt tagasi saada.

Järgneb sisuliselt nonstop tapmine ja tagaajamine, kus Neesoni karakter tapab, peksab, pussitab, tulistab ja piinab ennast läbi pahade inimkaubitsejate hordide süngelt tumedates toonides kuvatud Pariisis. Ja seda üsna iseloomulikult filmidele, mida viimasel ajal on tootnud Steven Seagal või J.C. van Damme. Aga erinevalt neist oskab see mees ka natuke näidelda, seega tulemuseks on üsna nauditav vaatemäng morni kõrilõikaja otsustuskindlast tegutsemisest Jack Baueri stiilis.

Kõrvalosades võib siin näha Femke Janssenit peategelase jonniva eks-abikaasa rollis ning Maggie Grace küllaltki tasakaaluka tütre omas. Kumbki just väga palju ekraaniaega ei saa, seega pole nad ka eriti olulised:) Ära tasub märkimist aga see, et kui keskmises ameerika filmis kuvatakse pere n.ö. lapse rollis olevaid isikuid karjuvate, jonnivate ja hüsteeritsevate tegelastena (soost sõltumata sealjuures), siis siin on Maggie Grace saanud hakkama küllaltki talutava sooritusega, mis vaatajat telekajuurest ära ei ehmata – kisa on täpselt seal kus vaja ja niipalju kui vaja:)

Mina soovitaks igatahes soojalt:)

1) Lenny võiks oma helimehe lahti lasta ja palgata James Blunti oma. Saku Suurhall kõlas tõsiselt hästi, mis oli väga väga üllatav… Kuna mu kõige suurem reservatsioon selle ürituse juures oligi, et – fakk, hunnik pappi ära kulutatud ja jälle saab mingit metallämbris toimuvat kontserti kuulata. Aga läks hoopis paremini:)

2) Täiendavalt, Blunt, kes enne minu planeedil vaid nimena eksisteeris, pidas maha kontserdi, mis oli tõsiselt hea. Kohe väga hea:) Mees rokkis nagu noor jumal, ja mitte ainult oma semi-imalate ballaadikestega, vaid ikka täitsa hingega… Mui bueno…

3) Ja Termika kontsert Tartus oli ka okei. Kuigi ma aru ei saa, mis Tartus lahti on, vanasti sõbrapäeva kontserdil maja ikka ääreni täis oli inimesi…

Üldse oli musikaalne nädalavahetus:)

Puhusin oma ammu jõude seisnud projektile uue eluvaimu sisse ning tõstsin serverisse, mis loodetavasti kohe hingusele ei lähe.

Sõnaga jutt siis minu kunagisest, nii 2000 või 2002 treitud, arvuti taustapiltide kollektsioonist. Nüüd näeb antud tükki http://stuff.netikuller.ee/desktopbg/.

Omajagu on viimastel aastatel pilte ka kogunenud, millest tuleks kriitilise pilguga üle käia ja saiti laadida… Vaatab kuna selleni jõuab.

Kui asi puudutab Sci-Fi filme, on filmitööstus viimasel ajal kuidagi eriti vaikne olnud. Jah, mõni aasta tagasi oli X-Men III, viimati näidati meile Transformersit ja Iron Mani. Kuskilt käis väga vaikselt läbi Incredible Hulk. Ning siis oli veel ka Vin Dieseli kummaline Babylon A.D. Ja igasugused Bat Manid ning Muumia kolmed nagu väga hästi siia pildile ei sobi. Küll aga algas palju tõotavalt Outlanderi nimeline film – kosmos, kosmoselaeva hädamaandumine, transformersist ilmselgelt inspireeritud stiiliga algustiitrid…

Outlander

Veel 5 minutit filmi algusest ja sellega ka minu Sci-Fi rõõm selle filmi juures piirdus:) Ning film jätkus millegi sellisega, mis juhtuks kui Alien või Predaator kohtuksid 13. Sõdalasega ja lapse saaksid ning saadud järglane just kõige paremini välja ei kukuks.

Samas, don’t get me wrong, tegemist oli täiesti vaadatava filmiga ja kõik kohustuslikud koostisosad olid nagu olemas. Adreanaliini ja actionit ja lendavaid kehaosi. However, need olid ka nagu kõige teravamad osad selle taiese juures. Näiteks 13th Warrior-i juures suutsid autorid valida ikka kuidagi tõsiseltvõetavamad kõrvalosatäitjad, ja kuigi siin ajasid valitud isikud ka asja ära, siis olid nad sealjuures kuidagi nadid. Ja pahalased tundusid kuidagi ülepingutatud olevat. Ja ainuke kasutatav tükk mida peakangelane oma vingest kosmoselaevast päästa suutis oli tükk metalli millest treiti mõõk. Ja planeet maa klassifitseeriti “Abandoned Seed Colony“. Hüljatud Seemne Koloonia. Thanks :)

Seda kõike arvesse võttes siis… Tegelikult on tegu täitsa okei filmiga:) See Sci-Fi osa asjast, või kuidas seda välja mängiti, oli üsna… huvitav ning James Caviezel meeldib mulle juba Monte Cristost alates. Ja võrreldes muu kräpiga, mida hetkel hollivuudist tuleb on film tervikuna kah lausa okei saavutus. Ja nüüd võtan ma vabalt ning rivitult ja hakkan X-Men Origins : Wolverine-i ootama… Kuskil sügisel jõuab ehk Eestissegi…

Ja nii ma siis täna hakkangi vurama Tartu poole üle pika aja ning seoses ilmselgelt masohhisltike kalduvustega kavatsen külastada ka kooli:) Kui vähegi joppamist ja vaimuvara jaguma peaks, siis äkki peaks kuu aja pärast saama oma lõputöö ka ehk purki. Ehk.

Talv Eesti Moodi

Leidsin draftide hulgast ühe hala ning kuna tänaseks on juba piisavalt palju vett merre voolanud selle vahejuhtumi toimumisest, siis laseks selle internetti lahti, sest noh, ma lihtsalt olengi selline kitsarinnaline tarbijam….

Sõnaga – Fotoluks. Nad tegelt meeldivad mulle:) – nad müüvad elulahedaid pildiraame ja albumeid, korralikus valikus fotonänni ning nende poolt tehtud fotod on tavaliselt täitsa okeid. Eriti üks konkreetne tandem ühes konkreetses esinduses suudab su pildid korralikult valmis teha ilma liigselt äpu olemata ning tulemusega olen ma väga rahule jäänud. See jutt aga pole sellest tandemist.

See jutt siin on kollektiivist, kes – vaatamata veebis olevatele lubadustele ei suuda seda teha. Nimelt, saatsin mina neile siis ühel päeval hunniku pilte digilaborisse (nimetagem seda päevaks ÜKS, kuna antud teemaarenduses on ajal oma roll täita). Tooks igaks juhuks siia veel ka konkreetselt tellimuse vormistamise juures oleva teksti: “Ennelõunat saadetud pildid tehakse reeglina valmis sama päeva sees, muudel juhtudel valmivad pildid järgmise päeva sees”. Okei. Ehk siis päeva KAKS õhtuks peaks asjad purgis olema.

Lähen mina siis päeval VIIS pilte kätte saama ja (siin hetkel parafraseerides) laiutatakse käsi “oh, dear, oh dear – teie pildid olid vales formaadis ja siis me otsustasime…” – wait for it – here it comes – “et me ei tee midagi. üldse midagi. ei helista, ei maili, ei lahenda probleemi, mitte midagi”. AAARRRGH. Pärast väikest uurimist selgus, et isegi pildid polnud kohale tiritud. Polnud isegi _ÜRITATUD_ probleemi lahendada, vaid lihtsalt oldi loobutud seniseletamatul põhjusel.

Vihje mittemõtlevale personalile

Täiendav operatiivne uurimine kohapeal tõi päevavalgele aga järgmised faktid:
1) Jah, pildid oli siiski võimalik ära tirida, vastupidiselt varasemale vastupidisele arvamusele.
2) Kontoris on olemas ka tarkvara, kus ca 5 klikiga on võimalik pildid kiirelt konverteerida suvalisse soovitud formaati. Kontoris oli olemas ka internetiühendus, mis oleks võimaldanud selle _tasuta_ tarkvara alla laadida ja installeerida veel järgmise 5 klikiga, juhul kui see poleks olemas olnud.

Lõpuks sain oma pildid siiski kätte sealt, kuid ka siis olid osad kadreerimata, kuigi tellides oli seda palutud. Igathes igavesti hapu kogemus oli. Eriti arvestades, et tegu pole ju fotosektori “säästuoperaatoriga”, vaid firmaga, kelle hinnatase lubaks oodata pigem kvaliteeti ja head teenindust. Kui tahaks odavat kräppi võiks ju K-poiste käest oma pilte tellida…

Seega ettepanekud Fotoluksile tulevikuks:
1) Õpetage oma personalile paremaid tööharjumusi. Veel parem, palgake juba kohe teatava iseseisva mõtlemisvõimega inimesed. Tänaseks peaks majandusseis juba selline olema, et teoreetiliselt võiks ju valikut natuke olla, kuigi teiseltpoolt mine sa tea – preili personalijuht R kommenteeris, et tööturu metafooriline kriidikarp on hetkel ikka endiselt nürisid isendeid täis. Samas juulist tuleb uus TLS, mis peaks võimaldama valutult probleemisikutest vabaneda või midagi…
2) Kui tõesti tasuta tarkvara installeerimine ja viie kliki õppimine personalil üle jõu käib ning liigraske töö on – seadistage oma veebis olev digilabor selliselt, et see ei laseks mittesobivaid formaate saata. Vastupidiselt laiskade progejate vabandustele, see on siiski võimalik. Või kui ka see tundub liigse pingutusena, siis pange kuhugile suurelt ja punaselt kirja, mis formaate teie personal töötlema on võimeline, et mõtleva otsa tellijad ei saadaks mittesobivaid faile.

Lisa boonusena võiks keegi mulle tuua adekvaatse põhjuse, miks siinsed fotomasinad PNG formaadis pilte ei söö? Sest noh, ma lihtsalt ei tea miks see nii on. Kas see on tehniliselt võimatu või on kellegil jäänud mingi tarkvarauuendus installeerimata või milles võib küsimus olla? Miks peaks ma RAW-s pildistatud pilte JPG-ks tegema? Ja Kui rääkida kadudeta pakkimisest, siis on jah olemas TIFF aga see failiformaat võtab nii palju ruumi, et praktiline kasutamine fotode tellimisel tundub ebaratsionaalne (100 pilti @ 30MB per pilt – kettaruum ja laadimiseks kuluv aeg tunduvad liiga suured, eriti arvestades tänaseid koduseid internetiühendusi, kus üleslaadimise kiirus on mingi 100kB/sek heal juhul, kus selle 100 pildi laadimine võtaks üle 8 tunni aega).