Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Tegelikult tahtsin tagasi pöörduda tagasi kontoriahvi seikluste juurde. Nimelt on see troopika muutnud üsna teravalt aktuaalseks teemaks kliimaseadmete olulisuse keskmise eestlase elus. Ma olen aastaid olnud igipõline kliimaseadmete vastane, aga nüüd, kus meie maja varjupoolel paiknev kontoriruum päeva lõpuks sauna meenutama kippus ei saa ka mina üle antud seadme geniaalsusest. Küll aga on lugu nii, et pinnal, kus me hetkel tegutseme, ei ole mingit maja üldist jahutusega ventilatsiooni ja ega ka mingit mitte-jahutusega ventilatsiooni ja üldse võime rahul olla, et õhk kui selline ja elekter stabiilselt olemas on. Internetiga enam nii hästi pole, kuigi viimasel ajal on see ka stabiilsemalt käima hakanud. Palava ilmaga läksid käiku ventilaatorid ja kõik muud agregaadid, mis õhku vähegi liikuma ja jahtuma võiksid panna.

Kokkuvõtvalt omandas seega lõpuks mingi reaalse väljundi 20kg kaaluv, välimuse järgi vähemalt 15 aastat vana raudkolakas, mida me vähemalt kahe viimase kontorikolimiste käigus vandudes kaasa lohistanud oleme. Tuleb välja, et see imevigur on kliimaseade ja töötav isend pealekõige. Seega võttis G, olles kontori ainukene paberitega insener, kätte ja MacGyverdas selle kliimaseadme ühe akna asemele. Sellega seoses on mul nüüd mõned üsna loogiliselt tuletatud kõhklused:
1) See imemasin on massikeskmega aknast väljas, 4 korrusel. Vaatamata usule G insenerivõimetesse ja tugitrossi vastupidavusse on ikkagi teatav kuri kahtlus, et ühel hetkel sajab see aparaat sealt mõnele pahaaimamatule kaaslinlasele pähe.
2) Mitte väga süvenemata hetkel konkreetsesse füüsikasse kogu krempli tööpõhimõtte taga, siis peaks kliimaseadme töö tulemusel tekkima paras kogus vett. Seega jällegi see anonüümne kaaskannataja võib akna all ühel ilusal päeval lisaks kliimaseadmele veel ka lahmaka vett kraevahele saada.
3) Ilmad on ilusad, seega puudub empiiriliselt toetatud case study, et mis siis juhtub kui väljas padukat kallab. Ma ei usu, et see agregaat ilmastikukindel on. Kas lõpetab lihtsalt töötamise, või võtab mõne lähedalpaikneva arvuti või kolleegi ka kaasa kui läheb? Või ei juhtu midagi?:)

Jättes need kolm aspekti kogu situatsiooni juures kõrvale, siis on elu ilus. Meil on raudselt korruse kõige talutavam kontoriruum. Hommikul 9-st masin surisema panna, siis kella 14-15ks, kui ülejäänud majas on tagasihoidlik saun, on meil täitsa talutav töökeskkond. Fakk jee!:)

- Raputad hiirega oma aktiivset akent – kõik taustaaknad minimiseeritakse taskbarile.
- Lohistad akna ekraani vasaku või parema serva pihta – aken maksimeeritakse üle vastava ekraanipoole.
- Lohistad akna ekraani ülaserva pihta – aken lihtsalt maksimeeritakse.

Need esimesed kolm on olulised põhiliselt sellepärast, et usability wise on ekraanil põhimõtteliselt 4 “lõpmatult suurt” ala kuhu hiirega pihta saada ja need on ekraani küljed. Külgede puhul ei pea sihtima hiirega, et saavutada oma eesmärki – lihtsalt lohistad hiire enamvähem õigesse suunda ja tehtud. Ja veel olulisemad seetõttu, et seni ei kasutanud win seda omadust üldse ära (noh, v.a. taskbari paiknemine). Ekraani nurgad on samamoodi toredad kohad, mida ei pea sihtima ja 7 kasutab ka nendest kahte alumist ära, aga siin on OSX muidugi tunduvalt edevam… Aga jätkakem…

- windows key + nool üles – aktiivse akna maksimeerimine;
- windows key + alla nool – maksimeerimisest tavaaknaks ja tavaaknast minimiseerituks. Kui keegi vaid nüüd ütleks kuidas sama mugavalt minimiseeritud akent jälle tagasi nähtavale saaks?
- Windows key + paremale/vasakule nool – sama mis akna ekraaniserva lohistamine, selle vahega, et kui sul on 2 monitori siis aken hüppab kõigepealt ühe monitori ekraanipoolikud läbi ja siis suundub teisele;) ja käib vahepeal “tavaolekust” ka läbi.
- uus taskbar on päris okei. Vana igatahes taga ei igatse.
- mingi jama oli minu ibm t61p peal energiasäästmisega. Igatahes kui jätsin liiga pikalt arvuti lukustamata ja idlema siis mingi säästurezhiim suutis masina kinni jooksutada. Igatahes pärast korduvat, vande-sidesõnadest vürtsitatud, “dialoogi” windowsi control panel-iga, et “Ei, ma ei taha et sa mul seinakontaktis olles energiat säästad!” olen jõudnud selleni, et ma unustan üldse vahepeal ära, et arvutit võiks restartida. Või välja lülitada. It just bloody works. Windowsi puhul väga uudne kogemus. OSX kasutajad muidugi naeravad pihku praegu :-)
- Klikitav task switcher ALT-TAB all oli juba Vistas, aga on ka siin olemas. Mäletan täpselt seda frustratsiooni mis mind mäki ja PC vahel switchides tabas kui Win XP peal alt-tabides üritasin hiirega klikkida taskil mida näha tahtsin, ja sellel mingit tulemust polnud.
- Oh ja tõsiselt ka – 2GB mälu ja 2 prosetuuma peaks masinal vähemalt olema, muidu võib sinna taha igavusest ära surra, oodates kuni win oma akende joonistamisega kaasnevat mõttetööd teeb. See kuidas see OS Intel C2D protsessorite peal lendab on äge lausa. Pöördvõrdeliselt on mitte-äge see, kuidas ta mingi õnnetu ühetuumaga AMD arvuti tiguaeglaseks muutis.

Endale referentsiks ka muud huvitavad kuupäevad, millele järgnevalt tasub interneti telekal pilk peal hoida:

Vanad olijad – Heroes, CSI, CSI:NY ja CSI:Miami on kah kõik riduradas tagasi ekraanidel. Kokkuvõtvalt – kel võimalus ja tahe saab ennast päris edukalt meie kommertskanalite 15min kestvatest reklaamipausidest vabastada…

Evil Steve Jobs“Fuck it,” said Steve Jobs to an audience of soul-mortgaged thralls, “we’re evil. But our stuff is sooo good. You’ll keep taking our abuse. You love it, you worm. Because our stuff is great. It’s shiny and it’s pretty and it’s cool and it works. It’s not like you’ll go back to a Windows Mobile phone. Ha! Ha!”

Steve Ballmer of Microsoft was incensed at the news. “Our evil is better than anyone’s evil! No-one sweats the details of evil like Microsoft! Where’s your antitrust trial, you polo-necked bozo? We’ve worked hard on our evil! Our Zune’s as evil as an iPod any day! I won’t let my kids use a lesser evil! We’re going to do an ad about that! I’ll be in it! With Jerry Seinfeld! Beat that! Asshole.”

“Of course, we’re still not evil,” said Sergey Brin of Google. “You can trust us on this. Every bit of data about you, your life and the house you live in is strictly a secret between you and our marketing department. But, hypothetically, if we were evil, it’s not like you’re going to use Windows Live Search. Ha! Ha! I’m sorry, that’s my ‘spreading good cheer’ laugh. Really.”

via not news.

Subject: Your Friend sent you a Petition!

Tere,
Minu nimi on Norra Ann Serri. Olen 19-aastane tüdruk ja ainult tütar minu hilinenud vanemad Hr ja pr Donald Serri. Olen läbinud palju kannatusi siia kodumaal (Elevandiluurannik) Lääne-Aafrika ja võtsin teid parema lahenduse ja nõu sinult.

Paar aastat tagasi, mu hiline isa oli kakao kaupmees siin Abidjan majandusliku kapitali Elevandiluurannik, enne kui ta oli mürgitatud surma aastal 2006 oma õela onu (Karim Serri). Kuid enne, kui mu isa suri erahaigla siin Abidjan ta salaja ütles mulle, et ta hoiustatud summa suurus on miljon viissada tuhat USA dollarit USD ($ 1,500, 000) keskpanga siin Abidjan. Ta kasutas minu nime (Norra Ann Serri) kui lähisugulasega hoiustada raha panka.

Pärast surma mu isa, mu õela onu hakkas jälitavad mind tappa mulle kui ta tappis mu isa, et ta võtab üle deponeeritud raha pangas, sest ma olen väike tüdruk.

Palun mul on vaja teie abi on kolm võimalust:

(1) Ma tahan, et sa mind aidata paigutada see raha pangakontole investeeringuid oma riigi ja pärast üleminekut sa mind aidata taotleda elamisluba tulla edasi oma riik jätkata oma kooli.

(2) Olen valmis pakkuma Teile 30% kogu raha pärast te saate mind aidata kanda selle oma pangakontole.

(3) Kas ma täiesti usaldan sind? Vajan teie kinnitust.

Lõpetuseks tahan teile vastata mulle kohe lugeda mu posti, nii et ma saadan sulle rohkem informatsiooni, et saaksime jätkata veelgi tehing.

Parimad soovid kogu mu arm

Norra

1) Ei ole see hea pangale – intressid lähevad üles, kogu makse suurus lüheb üles, inimesel pole raha seda maksta, või leiab raha, aga pole raha süüa ja võtab SMS laenu et süüa, lõpuks ongi pankrot ja game over. Pangal raha saamata, inimesel elu p…s ja kogu lugu.

2) Ei ole see hea kliendile – samadel põhjustel nagu pangalgi – tulemuseks on pankrot ja p…s elu ning pangal ikka raha pole:)

3) Ei ole see hea riigile – see p..s eluga Juku tuleb töötu kassa ust kraapima ja on niisama vegeteerides ikka riigile teatavaks koormaks, kuna ta midagi sisse ju ei too :-)

Et kas äkki poleks targem riskiklientidel just intresse madalal hoida, et inimestelt _pikas perspektiivis_ raha välja pigistada niipalju kui võimalik ja selle pealt ka mingi osa kasumit teenida, kui et kägistada klienti suurte intressidega, et see lõpuks nagunii kõik katki läheks? Kuigi ma usun, et pangal on kahtlemata õigus oma teenuse eest raha küsida, ehk siis antud teema kontekstis laenudelt intresse, kuid üldises majanduslanguses, kus kogu üritus kõhtu üles keerab, on minu jaoks kuidagi imelik, et pangad usuvad, et oma riskimarginaale ülesse kruvides nad midagi päästavad? Oma hetkelisi rahavooge võibolla jah, seniks kuni inimesed hambad ristis ja veri ninast väljas maksta proovivad, kuid kui 2x odavamad korterid pangale lähevad ja kliendid pankrotis käsi laiutavad on ikka hambad. Kas poleks targem just nüüd proovida olla vähem see kuri kapitalistlik juriidiline keha, kes väiksest inimesest kõik välja pigistab, ja rohkem siis usaldusväärne partner sellele samale väiksele inimesele, et too ka elatud saaks ja läbi selle panga kohustusi täidaks? Kogu see majanduskräpp mõjutab ju kõiki lõppude lõpuks ühte moodi.

Jah, see hala on inspireeritud viimasel ajal uudistes kajastust leidnud pankade äripraktikatest…

Evernote -the best thing that has come out of the int0rweb in a while. Põhimõtteliselt on tegemist online märkemete pidamis keskkonnaga, kuid makstes mingi triviaalne 50 eeki kuus toimib ta põhimõtteliselt dokumendihoidlana, kuhu saad saata kõik oma olulised dokumendid ning need sünkroniseeritakse märkamatult kõikide su arvutite vahel (Win/OSX) ja lisabonusena saad oma märkmetele ligi ka üle mobiilsete seadmete (iPhone/Winphone). Lisaks OCR üle kogu andmestiku ja iseeneest mõistetavalt otsing. Iphone app on veel lisaks ka location aware. Kui nüüd märkmikke saaks vaid kataloogidesse jaotada siis oleks ta lausa täiuslik:)

Harvest – ajatrackimise soft kommertstasemel. Kliendid-taskid-kulunudaeg-arved jne. Hetkel maksab seda kinni küll mu tööandja ja ma kardan, et ülejäänud Eesti tööandjad eelistavad iga üks kasutada mingit majasiseselt treitud ajatrackingut, olgu see või pastakas ja paber (done that and oh, so been there), siis üldiselt julgen soovitada võidelda tuuleveskitega ja kasutada pigem Harvestit. Võimaldab kogu firma töötajaid sisuliselt jälgida ja välja billida jne. Maksumus on üle keskmise mõistlik – 40 töötajaga kollektiivi jaoks oleks harvesti kulu 240 taala kuus, mis on alla 3000 krooni kuus, ehk ümmarguselt 36000 kr aastas (900kr/75kr inimese kohta aastas/kuus). Ükskõik millise tõsiseltvõetava softilahenduse väljatöötamine koos planeerimise, testimise ja juurutamisega on… kõvasti rohkem. Ja kui nüüd arvestada, et töötajaid võib firmas ka tunduvalt vähem olla kui 40, on selle tüki kasutamine väga hea mõte:)

Calorie Counter database – Ma istun 8h-10h päevas. Magan 7h sinna otsa. Ja mulle meeldib hästi süüa ja aegajalt kärakat võtta. Ilmselgelt on vaja asjadel silma peal hoida:) Ja mul puudub tahtmine tassida oma raha ja aega mingitesse organiseerunud gruppidesse. See siin pakub suhteliselt toimiva lahenduse. Sisesta aga oma proofiil ja hakka igapäevaselt kirja panema mida näost sisse ajad, ja mida enda liigutamiseks lisaks teed ja välja tuleb aruanne sellest, mis peaks tulemus olema. Rannahooajaks vormi ma ütlen! Häda selles, et inglise keelne, aga keeleveeb.ee abiga ei ole eriline probleem minu meelest. Eeldab ka teatava raamatupidamisgeeni olemasolu, et selle jama kirjapanemine harjumuseks kujuneks, aga mul isiklikult seda probleemi pole:)

Regio Eesti Kaart – Kuigi google maps on eesti ilusasti ära indekseerinud, siis ausalt öeldes on Regio rakendus siiski tunduvalt täpsem ja detailsem. Lisaks marsuudi planeerija ja kauguste mõõtja.

Last.fm – üks kahest teenusest, mille eest ma hetkel regulaarselt actually maksan :) Vahepeal kasutasin rohkem, vahepeal vähem, aga mulle meeldib, et ei pea omal mingit meeletut muusikakogu läpparis hoidma ja piisab internetist, et päevale soundtrack saada.

Facebook – Mulle ei meeldinud eriti FB ning enamus mu sõpru-tuttavaid on Orkutis. AGA. Nad tegid FB ilusamaks ja funktsionaalsemaks. Ja, krt, facebook on äge ja sõltuvust tekitav :-) Voog inimeste triviaalsematest teadaannetest on vaikselt asendumas Twitteri laadse uudistevooga, mida kogu oma tutvusringkonna kontekstis kiirelt näha on päris äge. Ja kui mõni noorpoliitik oma parteipropagandaga närvidele käima hakkab, siis kahe klikiga saab ta oma uudistevoost ära kaotada ja maailm on jälle parem koht. Saaks vaid telekast ja uudistest vanad kalad samamoodi ära peita.

All Things Google :-)
Mail - Well, explaining this is just plain wrong. Kusjuures, kuigi ma aktsepteerin, et kindlasti on olemas väga häid põhjusi, miks peaks korporatiivkeskkonnas kasutama nt. MS Exchangei, siis ausalt öeldes pole ma ise seda veel kohanud, et sellest mingit reaalset tulu ka tõuseks. Ja kui ei tõuse, siis miks peaks Microsoftile meeletuid litsentsitasusid maksma:) ja servereid ostma/rentima kui saab ilma ka:)

Documents – Korralike dokumendivormistuse jaoks on muidugi MS Office, the weapon of choice, aga kui vähegi on mingeid tekste või tabeleid, kus on vaja infot mitme inimese vahel lennult jagada, sisendit saada ja pidevalt kättesaadavana hoida, siis Google docs on asendamatu.

Calendar – Thesedays everybody needs a calendar. Kuigi eraldiseisvad lahendused, mis telefonidega sünkroniseeruvad on kohati toredamad, siis tegelikult mulle meeldib rohkem see omadus, et guugli kalendri jaoks ei pea sa olema oma enda arvuti taga alati. See siin on rohkem maitseasi. iCal on muidugi endiselt ägedam, aga mida sa teed, et ta ainult mäkil on.

Reader – Las google kogub kõik RSS-iga levivad blogi- ja muidu-uudised ühte kokku ja siis loed kiirelt üle ja ongi elu jälle lill. Lisaks on võimalik täna ka paljudest bittorrenti saitidest oma huvidele vastavad torrentid otse feedreaderisse tellida. Et sealt need kahe klikiga siis allalaetavaks teha. Iga niisama surfamisele vähem kulutatud minut on aeg, mida saad kulutada milleksi muuks. Misiganes see siis ka parajasti pole – näiteks raha teenimine või midagi loovamat:)

// Update kaks päeva hiljem // Oi, krt, kuidas saingi unustada – Flickr ka loomulikult – koht kus hoian pilte mida soovin laia ilmaga jagada. Seal olen õnnelik maksev klient juba paar aastat järjest olnud ning seni ei pea otsust kahetsema. Sait on imelihtne kasutada ning mäkile (ning nagunii ka windowsile) on seal olemas abivahendid, mis piltide lisamise väga lihtsaks teeb.