Leidsin draftide hulgast ühe hala ning kuna tänaseks on juba piisavalt palju vett merre voolanud selle vahejuhtumi toimumisest, siis laseks selle internetti lahti, sest noh, ma lihtsalt olengi selline kitsarinnaline tarbijam….
Sõnaga – Fotoluks. Nad tegelt meeldivad mulle:) – nad müüvad elulahedaid pildiraame ja albumeid, korralikus valikus fotonänni ning nende poolt tehtud fotod on tavaliselt täitsa okeid. Eriti üks konkreetne tandem ühes konkreetses esinduses suudab su pildid korralikult valmis teha ilma liigselt äpu olemata ning tulemusega olen ma väga rahule jäänud. See jutt aga pole sellest tandemist.
See jutt siin on kollektiivist, kes – vaatamata veebis olevatele lubadustele ei suuda seda teha. Nimelt, saatsin mina neile siis ühel päeval hunniku pilte digilaborisse (nimetagem seda päevaks ÜKS, kuna antud teemaarenduses on ajal oma roll täita). Tooks igaks juhuks siia veel ka konkreetselt tellimuse vormistamise juures oleva teksti: “Ennelõunat saadetud pildid tehakse reeglina valmis sama päeva sees, muudel juhtudel valmivad pildid järgmise päeva sees”. Okei. Ehk siis päeva KAKS õhtuks peaks asjad purgis olema.
Lähen mina siis päeval VIIS pilte kätte saama ja (siin hetkel parafraseerides) laiutatakse käsi “oh, dear, oh dear – teie pildid olid vales formaadis ja siis me otsustasime…” – wait for it – here it comes – “et me ei tee midagi. üldse midagi. ei helista, ei maili, ei lahenda probleemi, mitte midagi”. AAARRRGH. Pärast väikest uurimist selgus, et isegi pildid polnud kohale tiritud. Polnud isegi _ÜRITATUD_ probleemi lahendada, vaid lihtsalt oldi loobutud seniseletamatul põhjusel.

Täiendav operatiivne uurimine kohapeal tõi päevavalgele aga järgmised faktid:
1) Jah, pildid oli siiski võimalik ära tirida, vastupidiselt varasemale vastupidisele arvamusele.
2) Kontoris on olemas ka tarkvara, kus ca 5 klikiga on võimalik pildid kiirelt konverteerida suvalisse soovitud formaati. Kontoris oli olemas ka internetiühendus, mis oleks võimaldanud selle _tasuta_ tarkvara alla laadida ja installeerida veel järgmise 5 klikiga, juhul kui see poleks olemas olnud.
Lõpuks sain oma pildid siiski kätte sealt, kuid ka siis olid osad kadreerimata, kuigi tellides oli seda palutud. Igathes igavesti hapu kogemus oli. Eriti arvestades, et tegu pole ju fotosektori “säästuoperaatoriga”, vaid firmaga, kelle hinnatase lubaks oodata pigem kvaliteeti ja head teenindust. Kui tahaks odavat kräppi võiks ju K-poiste käest oma pilte tellida…
Seega ettepanekud Fotoluksile tulevikuks:
1) Õpetage oma personalile paremaid tööharjumusi. Veel parem, palgake juba kohe teatava iseseisva mõtlemisvõimega inimesed. Tänaseks peaks majandusseis juba selline olema, et teoreetiliselt võiks ju valikut natuke olla, kuigi teiseltpoolt mine sa tea – preili personalijuht R kommenteeris, et tööturu metafooriline kriidikarp on hetkel ikka endiselt nürisid isendeid täis. Samas juulist tuleb uus TLS, mis peaks võimaldama valutult probleemisikutest vabaneda või midagi…
2) Kui tõesti tasuta tarkvara installeerimine ja viie kliki õppimine personalil üle jõu käib ning liigraske töö on – seadistage oma veebis olev digilabor selliselt, et see ei laseks mittesobivaid formaate saata. Vastupidiselt laiskade progejate vabandustele, see on siiski võimalik. Või kui ka see tundub liigse pingutusena, siis pange kuhugile suurelt ja punaselt kirja, mis formaate teie personal töötlema on võimeline, et mõtleva otsa tellijad ei saadaks mittesobivaid faile.
Lisa boonusena võiks keegi mulle tuua adekvaatse põhjuse, miks siinsed fotomasinad PNG formaadis pilte ei söö? Sest noh, ma lihtsalt ei tea miks see nii on. Kas see on tehniliselt võimatu või on kellegil jäänud mingi tarkvarauuendus installeerimata või milles võib küsimus olla? Miks peaks ma RAW-s pildistatud pilte JPG-ks tegema? Ja Kui rääkida kadudeta pakkimisest, siis on jah olemas TIFF aga see failiformaat võtab nii palju ruumi, et praktiline kasutamine fotode tellimisel tundub ebaratsionaalne (100 pilti @ 30MB per pilt – kettaruum ja laadimiseks kuluv aeg tunduvad liiga suured, eriti arvestades tänaseid koduseid internetiühendusi, kus üleslaadimise kiirus on mingi 100kB/sek heal juhul, kus selle 100 pildi laadimine võtaks üle 8 tunni aega).
Leidsin vanadest linkidest selle – Housing Crash Continues. Lugesin jupike seda materjali läbi ja minu meelest iga vähegi mõelda oskav ostja peaks selle enne 2-3x läbi lugema kui hakkab unistama oma isiklikust kinnisvarast.
Praegu on muidugi laenuturg Eestis jälle konservatiivsemaks muutunud, seega ehk hakkab reaalsustaju tagasi tulema, aga veel hiljuti tundus küll, et enamus finantsvõimekast Eesti elanikkonnast (noh, tegelt kogu maailma finantsvõimekast elanikkonnast) on lolliks läinud:)
Käes on uus aasta ning sellega koos otsustasin ma ära teha ammu tegemiste nimekirjas oma järge ootava ülemineku WordPress 2.7 blogimootori peale. Valitud sai ka esimene sümpaatne theme WP avalike kujunduste hulgast. Hetkel käed tööd täis NK järgmise versiooni kõpitsemisega, seega väga aktiivset sisu siia jätkuvalt ei tule:)
Aga WP 2.7 on äge:) Näiteks saab flickrmanager pluginaga oma flikri albumitest siia pilte loopida:

Semi-retooriline küsimus – “Kui KalevSPA meeste dushiruumis ja riietusruumis pidevalt patseeriv koristaja on ilmselgelt naisterahvas, siis kas naiste riietusruumis oma ülesandeid täitev isik on vanemapoolne meesterahvas?”. Kui oleks, siis kuidas suhtuks sellesse külastajad?
Sugude võrdõiguslikkus minu eesel…
Kuigi ka mina arvan, et rumalatelt tuleks tegelikult raha ära võtta, või pigem – neile ei tuleks raha üldse andagi, siis anonüümne kiirlaenufirma on üllitanud jõulukampaania, mis mulle ühes suurematsorti ostukeskuses ühe ajakirja esikaanel valusalt silma jäi. Jagagem seda teistegagi:

Duplikeerides sama tabeli excelisse ja tehes mõningad arvutused saame koostada järgmise tabeli. Olgu jätkuvalt esile toodud ka soodsad jõulupakkumised!
Ja nüüd on aeg järeldusi teha:
1) Soodsaim laen antud portfellis oleks 10tuh krooni 3 kuuks, mille aastane intressimäär oleks kõigest 95% :)
2) Kalleim laen antud portfellis on konkurentsitult 1000kr 15 päevaks – 480% aastas… Ma ei teagi kumb see parem rahamasin on, kas see toode või sendioksjon… Aga see oleks omaette arutlusteema muidugi
3) SOODSATEST JÕULUINTRESSIDEST – on kõige soodsam, oma 134% aastase määraga, 10tuh krooni 6 kuuks ning kalleim, 240% aastaintressiga 3000kr üheks kuuks.
4) Pekki need Euribor+2% marginaalid ja Eesti pankade 18-19% intressiga liisingu tooted…
Tõlgendavaid järeldusi ma parem siin edasi tegema ei hakkagi antud turunduskampaania kavaluse suhtes, kuid olgu öeldud, et krt – kui rahamasinat pole, siis tuleb see ise välja mõelda ning kui ise ei viitsi mõelda, siis võtame midagi ajaloo varasalvest… LIIGKASUVÕTMINE – voh, siin on üks hea äriplaan:)
Diskleimer:
1) Aktsepteerin iseensest fakti, et reaalne saadav tulu on tegelikult firmal madalam, kuna nende kapital ei ole 100% ajast laenude all hõivatud ning tekivad igasugused kulud sihtgrupilt summade sissenõudmisega.
2) Arvutused on puhtalt illustratiivse tähendusega ning tehtud rohkem oma lõbuks, seega ma ei ole vastutav nende õigsuses.
Ma tean küll, et Munadepühadeni on natuke veel aega, aga leidsin sellise väikese hoiatuse ajaloo hämaruses tuhnides:

See siin on tegelikult pigem meeldetuletus mulle endale, et ligi 80 aastane, Clint Eastwood on _ENDISELT_ sihuke mees, et teeb filmi nimega Gran Torino, kus tema poolt kehastatud peategelasel on samasuured munad kui 28 aastat varem vändatud Dirty Harryl. Kutil on 4 oskarit seljataga, ootan huviga, et kas ta enne parematele jahimaadele minemist suudab veel paar tükki kotti susata – ühe veel, parima filmi eest ning lõpuks ühe ka parima meespeaosa eest…
Igatahes Gran Torino trailer vähemalt tundus väga muljetavaldav…
Mulle meeldib keskerakond. Ei tegelt ka. Mitte, et ma nende poolt kunagi hääletama hakkaksin või mingi Savisaare sümpatiseerija oleksin. Aga hoovad millega nad Tallinnaga majandavad, et seda moosipurki vaid oma valduses hoida, on täiesti uskumatult muljetavaldavad. Tegevuste järjekord viitab süstemaatilisele ja kavalale tegevusele, kasutades selleks kõiki olemasolevaid võimalusi. Ning kõik on ometi ju JOKK.
1. Maamaks ettekäändega, et see läheb “teede paranduseks”. Aight’. Kõik vingusid ja virisesid, aga maksid lõpuks ära, ja linnavalitsus lubas suure suuga et NÜÜD saavad tallinna teed korda. Linnavalitsus sai pappi küll, kuid…
2. Teede parandusega jõuti siiski vaid Lasnamäele. Punane-Pae-Paekaare regioon näiteks sisaldab endas hetkel _RAUDSELT_ Tallinna parima kvaliteediga teid. Tehnika tänav on aga ikka endiselt kuumaastik. Tunnistades küll siinkohal, et kogu see Lasna alguse regioon oli tegelt uskumatu pommiauk enne remonti ja karjus teetööde järele, kipun ma siiski arvama, et nende teede imetabasel paranemisel on tugev korrelatsioon partei potentsiaalsele sihtgrupile mulje avaldamisega, sest Tehnika tn on rohkem kesklinn ja sealkandis on ehk tõenäolisemalt inimesed, kes natuke iseseisvalt ka mõtlevad, mitte ei järgi partei propagandat.
3. Ja et sihtgrupil ikka rohkem mõjuvõimu oleks, tuleks muuta valimisseadust selliselt, et Lasnamäe elanikel oleks rohkem õigust Tallinnas otsustamiseks kui teistel. Selge on et a) Lasnas on keskerakonna valijaid kõige rohkem b) Ometigi tegi KE ju teed korda :-) Oi näe, seda hakkabki riigikogu kohe kohe arutama:)
See peaks tagama juba piisavalt suure osakaaluga toetuse Tallinnas, et võim endiselt enda taskus hoida. Ja juhuks kui et see plaan nii hästi ei tööta, on planeerimistrust otsustanud ka, et..
4. Kaevame vabaduse platsi asemele augu. Suure koleda augu. Ja hoiame seda seal nii kaua kui inimlikult võimalik. Soovitavalt järgmiste valimisteni:) Projektid ju on läbi aegade veninud ja pekki käinud. Äkki laseme ühe arendusfirma vahepeal ka pankrotti või midagi. Aga peaasi, et auk ära ei kaoks.
Mitte et praegune riigijuhtimine siin väga süüst puhas oleks (kellele kurat seda lollakat sammast selles üldises majandusolukorras vaja peaks olema? saevad krt oksa millel ise istuvad), aga ma olen kindel, et linnavalitsuse kava kogu selle platsikaevamisega kesklinnas liiklejate-elajate närve võimalikult kaua rikkuda on oskuslikult kavandatud, et kui aeg on öelda “we told you so”, teevad nad seda kindlasti ja valjuhäälselt – “koalitsioon tahtis ju sammast, me ainult tegime seda korralikult. Oleks meie pukis olnud, poleks üldse siin kaevama hakatud!”. Yay – more points for team KE, less points for competition! We Win! :)
4.1 Lisaks saab tekkiva megaparkla halduritelt meeldivalt “valimistoetusi” ja muid “mitte deklareeritavaid toetusi”, et sujuv koostöö jätkuks ka tulevikus.
Absoluutselt geniaalne ma ütlen!:)
Eelmise postituse täienduseks olgu öeldud, et vaatamata EMT suutmatusele minult raha küsida ja kontakti saada, suutis inkasso firma mind küll ilma eriliste probleemideta telefoniotsa saada ning uurida, et kas ma oma võlast teadlik olen ning veel pärast üle helistada, kui raha laekumine oli nendel kinnitatud.
Ehk oleks aeg EMT-il see firma ära osta ja oma krediidiosakonna klienditeenindajad lahti lasta vms?
Aru ma ei saa. Sõnaga, lugu järgmine. Vahetanuna suvel töökohta oli mul põgusaks hetkeks, telefoninumber enda nimele tehtud lepinguga seotud ning uues kohas läks leping kohe varsti uuesti firma nimele. Iseenesest peaks tegu olema suhteliselt tüüpilise protsessiga, seega ilmselgelt pole situatsioonikoomika siia peidetud. Esimene ohu märk muidugi oli mul kohe lepingut lõpetades, kus nad ei suutnud mulle lõpparvet lepingu lõpetamisel tekitada, aga olles heauskne klient ning uskudes EMT-i võimesse mind hästi teenindada, ignoreerisin ma seda.
Milles aga nali? Nali on selles, et eile oma vana kodukoha postkastist kraami ära tuues ootas mind seal _TEINE_ makseteade Lindorffi inkassofirmalt, kus minu ca 330 kroonise arve välja nõudmiseks kuluv teenustasu oli samuti 295kr:) Kas pole tore:)
Ja isegi see pole veel asja humoorikas point. Asja tuum on peidetud eesti suurima (mobiil)sideteenuse pakkuja teeninduskultuuri. Arvestades ka et EMT ja ELION on üks firma, minu nimi figureerib ka läbi firma sõlmitud liitumislepingu juures ning mul on ka Elioniga kehtiv leping, kus on mu kontaktandmed jms olemas, siis sellest kõigest eeldan ma, et kui keegi mõtlemisvõimeline inimene EMT-ist või Elionist tahab, siis ta saab minuga kontakti küll. Pidades seda kõike nüüd silmas, oleks mul mõned täpsustavad küsimused:
1) Kus on EMT esmane arve selle teenuse eest?
2) Kus on EMT _teistkordne_ arve selle teenuse eest? Kui üldse selliseid asju saadetakse?
3) Kus on Lindorffi _ESMANE_ maksemeeldetuletus?
4) Miks ei võetud minuga ühendust muid kommunikatsioonivahendeid kasutades? Eriti märkides, et kui firmale saadetud esimene arve kuhugile vasakule jooksis, siis tulid SMS-id võlgnevuse kohta sisuliselt kohe?
5) Saanuna EMT iseteenindusest just hiljuti spämmi, kus neil minu mailiaadress millegipärast olemas oli, ning kus paluti uuendada oma andmeid (!?!?!?!) ei leidnud ma seal a) võimalust oma andmete uuendamiseks b) mingit märget sellekohta, et ma neile midagi võlgu olen.
Parafraseerides siin waffle-i selgitust Steve Jobbsi ettekandele, ei oskagi muud öelda kui et:
Dear EMT,
Fuck you!
Love,
Peedu.
Ja nüüd siis arvet maksma, et mitte mingisse idiootsesse maksevõlglaste nimekirja sattuda EMT-i saamatuse tõttu minult raha küsida. Masendav.
// Sidenote : Nagu aru võib saada olen endiselt elus, kuid postitan midagi alles siis kui sapp üle keeb. Ja pikast vaikusest võib järeldada, et polegi ammu millegi üle viriseda olnud:)
Nõndaks. Läbi ta siis ongi. Mõnede muude asjade kõrval ka ’07-08 telehooaeg Ühendriikides. Hooaja lõpuosad on linastunud ning sarjade jätkusuutlikust otsustav metefooriline kirves on langenud. Allpool on siis mõned tähelepanekud, mis mind viimase aasta jooksul külmaks ei jätnud, ühel või teisel moel.
Esmane ja kõige iseloomustavam sündmus sellel telehooajal oli kindlasti stsenaristide ametiühingu streik, mis Ameerika teletööstuse kuudeks käpuli ajas – sügisel hakkasid palgaläbirääkimised stuudiote vahel ning novembris kui need midagi endaga kaasa toonud ei olnud, kuulutatigi välja streik. Kestis see kokku ca 3 kuud, kui lõpuks veebruaris jõuti ühisele arusaamisele ja stsenaristid jälle tööle läksid.

See kolmekuuline paus töös, tõi otseselt või kaudselt aga stuudoitele erinevatel hinnangutel 400 milj. kuni 2.1 Miljardit dollarit kahju ning televaataja pidi leppima faktiga, et, kas tema poolt oodatud seriaalid (nt. 24 – mis lükati üldse aasta võrra edasi) hakkavad linastuma hilinemisega või hoopis mitte. Kõige krooniks ilmus ekraanile näiteks selline jubedus nagu Cave Men ning ma pole üldse veendunud, et selle käkerdise ekraanile jõudmine pole kuidagipidi seotud stsenaristide töömotivatisooni puudumisega (ja seda stuudiost, mis tõi meile Grei Anatoomia).

Vaatamata segadustele autorite hulgas jõudsid eelmisel hooajal meieni ka mõned seriaalid, millest võib veel palju oodata. Paarist neist olen varem ka juba põgusalt kirjutanud – “Life” ja “Californication“. Esimeses siis Damian Lewis ja teises David Duchovny oma parimal kujul. Mõlemast on tellitud järgimseks hooajaks ka jätkuosad nii et ootan huviga:)

Kolmas viimse aasta postiivne üllataja oli “New Amsterdam“, mis oli kergelt üleloomulike sugemetaga kriminull tänapäeva New Yorkis, arendades sealjuures tegelaste karaktereid, lisades sisse näpuotsatäie draamat ja põnevust. Igati okei ajaviide, kuid põhjustel, mis mulle segaseks jäävad, otsustasid stuudiod järgmisel hooajal sellest loobuda, nii et pikemalt polegi siin mõtet peatuda.

Viimase aasta jooksul on mu enda isiklikust “telekavast” maha läinud sellised vanad olijad nagu Stargate-i kaubamärk ning CSI. Esimene lõppes lihtalt ära (olgem ausad, ilma Imemeheta polnud ta enam see mis vanasti nii ehk naa), Atlantis muutus igavaks ja CSI.. vot CSI jäi vist loorberitele puhkama või olen mina ära hellitatud parema karakteriarendusega sarjadega, aga igatahes kadus sellest üritusest pinge ära. Kevadepoole sattusin paar korda vaatama tavalisest telekast CSI NY ja Miami spinnoffe ning isegi need on täitsa okeid, võrreldes vana CSI-iga. Seega mine võta nüüd kinni.
Lisaks minule otsustasid ka USA telestuudiod, mis sarjad võiksid sellest hooajast hingusele minna. Saabast sai erinevate stuudiote peale kokku päris pikk nimekiri toodangut ja suurem osa sellest oli selle ka südamest ära teeninud (noh, kasvõi see eelpool mainit nürisünnitus Koopa Mehed läks pärast 6 osa hingusele), isiklikult olin varem, kas suuremal või vähemal määral tutvust teinud järgmiste minejatega: Bionic Woman, Las Vegas, Jericho, Shark, New Amsterdam. Kahte viimast on isegi natuke kahju minemas näha. Amsterdami mainisin eelpool ja Shark… Vaadake, Shark oli vanakooli kohtudraama. With balls. Ed Woodsi peategelane mängis selle ülbe riikliku süüdistaja rolli seal nii perfektselt välja, et puhtalt selle tähelennu nimel tasus jälgimist. Nagu öeldud, kahju kohe. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et TV3, kel ennegi surnud sarjade näitamise kogemust on, jooksutab praegu ka Sharki nii et soovitan:)
Lisaks vanadele minejatele on tulemas ka mõned uued tulijad. Terve nimekirja suhteliselt mittemidagiütlevate pealkirjade ja sisukokkuvõtete vahele on paar huvitavat ka sattunud, kuid neist momendil pikemalt ei räägikski, kuna pole ise veel enamust näinud. Seda öeldes, tuleb aga siiski ära mainida,et üks neist on oma pilootosaga isegi internetti imbunud ja üle vaadatud ja mina vähemalt ootan huviga kuna see täiel hool jooksma hakkab. Nimeks tal “Leverage” ning räägib see pahadelt-pahadelt rikastelt korporatsioonidelt varasid “üldise tasakaalu nimel” teisaldavatest sulidest. Pärast Thomas Crowni Afääri on minu nõrkuseks igasugused varga- ja sulithrillerid nii et toosinane netti imbunud piloot meeldis mulle kohe väga:)
Minu lemmik t-särgi poe, Threadlessi, kohta on Inc.-is pikk ja ülevaatlik artikkel, mis võtab kokku, kust ta tuli ning miks Threadless just nii vinge on nagu ta on. Minumeelest väga hariv jutt tänapäeva uuest meediast ning kuidas on võimalik ehitada kasumlik ärimudel, mis keerab traditsioonilise turunduse pea peale.
Diskleimerina olgu öeldud, et ise ostan t-särke, kui üldse, siis threadlessist. Ever since 2003:)
Just kui sa arvad, et nad enam ei suuda eriti millegiga üllatada, või kus mingid asjad tunduvad natukene ammendunud olevat, imevad kutid pastakast midagi _SELLIST_ välja ja näitlejad on ka veel tasemel sinna otsa. House 4. hooaja lõpp on üle keskmise tugev televisioon, ütleme nii… Ja Hugh Laurie… Krt. Mitte, et see tüüp poleks Briti huumoris sümpatiseerinud, aga House-i roll on talle nagu loodud.
// Ajasreisiva telehoolikust joodiku sissekande lõpp //
PS. Nintendo Wii on üks geniaalsemaid vidinaid maailmas.
PPS. Kui kassid on kodust ära, on hiirtel pidu:)
1. Võrno imiteeris seksi tiibklaveriga.
2. Leinatamm röökis soome keeles laulda “kesäpanot nyt!”
3. Eesti on, tõenäoliselt, ainuke riik, kes on saatnud sinna mõttetule võistlusele kolm vananevat kaheldava huumoriga tüüpi ning kolm alaealist tütarlast kes napis rõivastuses lavapeal aelevad.
Ma arvan et me tegime Eurovisiooni ajalugu, isegi kui me edasi ei saa. Samas kui seda tsirkust finaali raames terve EU näeks, oleks nagu topeltbonus.
PS. Ja ma jälgin eurovisiooni ainult seepärast, et R2-st Rahva Omakaitse kommentaare kuulda:)
Keegi Craigslistis on maailmaasjadest LÕPUKS õigesti ka aru saanud. Jutuvada ise siin. Et tuua mõni näide:
I see this question posted with some regularity in the personals section, so I thought I’d take a minute to explain things to the ladies out there that haven’t figured it out.
What happened to all the nice guys?
The answer is simple: you did.
Ah. Tõde on valus:)
Kui sa oma jõulukotti kokku kruvid, ja ma aasta jooksul suht okeilt hakkama olen saanud, siis äkki viskad selle ka kotti:

Äitäh!
PS. Et lihtsam oleks, siis näiteks seal müüakse.
Vastupidiselt sellele, mida valitsev vaikus arvata laseks. Aega on vähe. Elu on seiklus. Stress rikub närve ja tekitab halle karvu. Lisaks tahaks jagada ühte mõttetera:

Et kuna ma olen kevade ja muude lõpusirgel olevate asjadega seoses nagu tühjaks pigistatud sidrun, siis polegi mul muud nalja teha kui mõnitada kõige nõrgemat – ehk Microsofti :) Viimane väike huumorinurk tuleneb sellest, kui ma üritasin oma tarkusele ja kolleegide näpunäidetele tuginedes ajada käima ID kaardiga autentimist serveri poolel. Seal üllatati mind sellise dialoogiga:

Mis teha – kui huumorit muidu ei anta, siis võtad niipalju kui parajasti võimalik on.